sábado, 17 de fevereiro de 2018

MCC EUA Vizita Timor-Leste Ko’alia Programa Halakon Ki’ak


DILI, (TATOLI) – Delegasaun Millenium Challenge Coorporation (MCC) husi Estadu Unidu Amérika (EUA) vizita Timor-Leste iha semana ne’e hodi diskute kona-ba programa kompaktu dezenvolvimentu MCC nian atu halakon ki’ak no promove kresimentu ekonómiku liuhusi parseria ho governu Timor-Leste.

Konsellu administrasaun MCC hili ona Timor-Leste iha dezembru 2017 hodi hetan programa kompaktu MCC.

Delegasaun MCC governu EUA ne’e inklui vise prezidente operasaun kompaktu Robert Blau, diretora jestaun ba Eropa, Ázia, Pasífiku no Amérika Latina Caroline Nguyen no lider ekipa nian Hana Freymiller.

Durante sira-nia vizita, tuir komunikadu EUA nian, ohin, delegasaun ne’e hasoru malu ona ho ofisiál governu Timor-Leste nian, lider partidu polítiku sira, sosiedade sívil no setór privadu sira hodi deskute kona-ba abordajen MCC nian iha luta hasoru ki’ak liuhusi programa kresimentu ekonómiku no dezenvolvimentu integradu ida ba futuru.

“Konsellu administrasaun MCC nian hili Timor-Leste hodi hetan programa kompaktu ne’e tanba Timor-Leste nia commitment (komprimísiu) ba hametin instituisaun demokrátika sira, manten polítika ne’ebé sólidu iha ekonomia no investimentu ba rekursu umanu,” dehan vise-prezidente MCC Robert Blau.

Kooperasaun ne’e hanesan oportunidade ida ba Timor-Leste no Estadu Unidu hodi hametin liutan relasaun no tau hamutuk objetivu sira atu halakon ki’ak liuhusi programa kresimentu ekonómiku.

“Programa kompaktu MCC hatudu Timor-Leste ninia commitment (komprimísiu) ba governasaun di’ak no dezenvolvimentu ekonómiku,” nia reforsa.

Embaixadora EUA ba Timor-Leste, Kathleeb M. Fitzpatrick hateten: “Programa kompaktu ne’e nu’udar oportunidade ekselente ida hodi hametin relasaun entre Estadu Unidu no Timor-Leste iha tinan hirak oin mai”.

Entretantu, Programa kompaktu MCC mak fundu tinan lima nian ba nasaun selesionada sira ne’ebé tuir kritériu rigorozu elijibilidade MCC nian. Ho dezempeñu Timor-Leste nian ne’ebé forte, tuir kritéria, MCC foti desizaun atu muda Timor-Leste husi programa Smallest Threshold ba Full-fledged Compact.

MCC fó fundu limitadu id aba nasaun subdezenvolvidu sira ne’ebé haktuir padraun rigorozu sira hanesan governasaun di’ak, kombate korupsaun no respeita direitu demokrátiku sira.

Serbisu ho parseiru lokál, MCC serbisu hamutuk ho nasaun sub-dezenvolvidu sira rezolve ona dezafiu krusiál sira hanesan asesu ba eletrisidade, direitu ba rai no estrada.

Durante dezenvolvimentu programa kompaktu ne’e, ne’ebé sei lori tempu entre fulan 24 to’o 36 hodi kumpleta, MCC no governu Timor-Leste sei dezenvolve programa espesífiku ne’ebé ho nia objetivu atu halakon dezafiu sira ne’ebé impede nasaun ne’e atu dezenvolve. Prosesu dezenvolvimentu programa kompaktu ne’e inklui mós konsultasaun, diskusaun ho sosiedade sívil no setór privadu iha Timor-Leste.

Jornalista: Rafy Belo | Editora: Rita Almeida

Sem comentários: