segunda-feira, 29 de maio de 2017

ME Prosesa Ona $ 172.000 ba Bolseiru Cabo Verde


DILI: Ministériu Edukasaun (ME) prosesa osan $ 172.000 ba estudante bolseiru timoroan na’in 43 ne’ebé hala’o hela estudu iha Cabo Verde

Osan ne’e hodi uza ba fulan 8 hahú husi Augustu tinan ne’e to’o Marsu tinan oin.

Ne’e hanesan medida seluk ME hola fila fali maka agora daudaun prosesa ona osan fulan nian ba to’o Marsu 2018.

Kada ema sei simu rihun $ 4 ba fulan 8, transfere diretamente ba embaixada Portugál no husi embaixada Portugál maka sei transfere tama ba sira ida idak nia konta depois sira jere rasik.

“Agora prosesa ona osan ba fulan ualu nian dala ida. Tanba sira nia osan ne’e sei prosesa hela, entaun foin daudauk ne’e ha'u haruka de'it rihun $ 18 atu sira bele uza tahan ba fulan ida ne’e hodi hein sira nia osan fulan nian”, dehan Ministru Edukasaun António da Conceição ba jornalista hafoin remata enkontru ho inan aman bolseiru Cabo Verde iha Salaun Infordepe Kaikoli Dili, Sesta foin lalais ne’e.

Osan ba fulan 8 ne’e signifika, estudante sira maka hatene jere rasik osan ne’e, fulafulan sira mak tenke hatene dehan katak fulan ne’e sira gasta de'it hira para fulan oin sei iha no fulan seluk sei iha.

Durante ne’e orsamentu ba estudante sira iha atrazu duni, maibé atrazu ne’e la'ós governu maka ladauk halo.

Edukasaun maka seidauk prosesa, maibé nia prosesu ne’e tékniku ida ne’ebé Banku Central deit maka hatene.

Nia dehan, medida seluk maka, tanba labarik sira iha ne'ebá osan la iha ona, nune’e husi ME haruka osan, transfere rihun $ 18 husi embaixada iha Portugál haruka fila fali ona ba kada estudante.

Inan Aman Bolseiru Husu Atu Muda Estudante Sira Sai Husi Cabo Verde.

Inan Aman husi estudante bolseiru Cabo Verde husu ba Estadu liu husi Ministériu Edukasaun atu hola medida hodi buka fatin atu nune’e bele muda sai estudante sira husi fatin ne'ebá.

Preokupasaun ne’e hato’o tanba haree husi informasaun hirak ne’ebé maka estudante sira hato’o mai iha públiku no mos ba iha família katak sira iha ne'ebá hetan ameasa husi grupu bandidu Cabo Verde hodi asalta no baku estudante sira balun, nune’e halo inpedimentu boot tebes ba iha sira nia estudu.

“Se bele muda netik fatin. Husu ba adidu hodi haree diak sira atu nune’e sira bele hakmatek hodi halao sira nia estudu. Ida ne’e maka hanesan preokupasaun boot mai ami família”, dehan reprezentante inan aman bolseiru Cabo Verde João da Costa Guterres hafoin hala'o enkontru ho Ministru Edukasaun iha salaun Infordepe Kaikoli Dili, Sesta (26/05).

Nia dehan, durante ne’e sira simu hela deit informasaun husi estudante katak durante loron hirak ona sira la tama aula.

Estudante sira iha deit sira nia uma laran no la sai tanba hetan ameasa husi grupu bandidu sira.

Hataan ba preokupasaun hirak ne’e Ministru Edukasaun António da Conceição dehan, problema ne’e hanesan foin maka akontese ba estudante sira ne’ebé ita haruka ba primeira faze nian ba iha Cavo verde.

“Ha'u fó ona instrusaun ba iha Diretór Jerál hodi dezloka ba iha Cabo Verde atu ba hasoru malu ho reitór universidade no mos ho autoridade sira seluk ne’ebé responsavel ba iha seguransa ninian. Nune’e aprezenta preokupasaun governu Timor nian kona ba seguransa estudante timoroan sira nian ne’ebé hela iha Cabo Verde”, esplika António.

Inan aman sira presiza hatene katak prosesu halo evakuasaun estudante sira sai husi Cavo Verde atu ba fali iha Portugál ne’e laos buat fasil.

Se karik dehan atu muda estudante sira ba iha nasaun seluk, estudante sira atu ba eskola iha universidade ida ne’ebé, sira atu ba hela iha ne’ebé no sira nia osan to’o ka lae.

“Ha’u labele foti desizaun katak atu muda estudante sira. Karik ha'u mak foti desizaun, katak evakua estudante sira, oinsá ho ema nia governu hateten katak estadu Timor la iha kapasidade. Tan ne’e maka ita presiza liu husi prosesu balun maka karik sira hataan dehan sira labele ona atu rezolve, ne’e ita bele muda ita nia estudante sira”, dehan António.

Ministru hatutan, altura ne'ebá nia maka hasoru malu ho reitór ho ministru hodi ko'alia kona ba sira atu halo integrasaun sosiál ne’ebé sira maka buka duni fatin, hodi hela iha komunidade sira nia leet para atu sira labele eskluzivu no ketaketak.

Tanba ne’e maka estudante sira maka hili, maibé karik bairru ne’e lad'iak, ita buka opsaun atu hela bairru ne’ebé diak liu ka mais seguru.

Liu tna ida nee sira tenke ba hela iha rezidénsia universidade nian ne’ebé fasilita sira nia asesu fasil tama ba iha eskola.

Agora daudaun sira iha hela kontrolu polisia ninian tau matan hela ba sira no polisia sira iha ne’eba mos mesak profisionál.

Tanba ne’e sira sei iha situasaun ida ne’ebé hakmatek, ne’ebé inan aman sira labele triste ka tauk ho kondisaun oan sira nian iha ne'ebá.


Independente | Foto: DW J. Carlos

Sem comentários: