quarta-feira, 22 de fevereiro de 2017

Violénsia ho jéneru no prosesu kontra jornalista iha Timor-Leste - Amnistia

Prosesu kontra jornalista na’in rua, hasa’e  índise violénsia ho jéneru no uzu esesivu ho forsa, tortura no trata-ladi’ak  hosi  forsa seguransa sira hanesan  violasaun prinsipiál ba direitus umanus iha Timor-Leste, tuir  relatóriu Amnistia Internasionál ne’ebé ohin fó sai.

"Kontinua mosu  preokupasaun kona-ba alegasaun ba uzu desnesesáriu ka esesivu ho forsa, tortura no tratamentu ladi’ak  hosi forsa seguransa, nomós falta iha responsabilizasaun", refere relatóriu anuál Amnistia Internasionál (AI).

Relatóriu kona-ba  estadu mundiál direitu nian, hatudu liman ba nasaun barak iha Ázia - inklui Timor-Leste – ne’ebé "tortura no tratamentu aat seluk  kontinua sai  ferramentu ne’ebé uza hodi aponta ba defensór direitu umanu no grupu marjinalizadu sira".

Iha  estudu ne’e, AI refere katak forsa seguransa iha Timor-Leste hetan "akuzadu ba omisídiu ilegál, tortura no tratu ladi’ak  sira seluk, kaer ema arbiru no limite liberdade hato’o opiniaun  no liberdade reuniaun".

Realidade, nota katak to’o finál 2016 "laiha ema ida maka  responsabiliza ba tortura no tratamentu ladi’ak ba indivídu sanulu resin ne’ebé  detidu durante operasaun konjunta ba  zona Baucau iha 2015".

Operasaun ne’e lansa hafoin atake ida ne’ebé lansa hosi  Mauk Moruk - eis-membru resisténsia timoroan ida - kontra ajente polísia iha  zona Laga no Baguia.

Relatóriu ne’e moos refere kona-ba  kazu hosi membru Unidade Kontrolu Fronteira ida ne’ebé tiru mate mane ida ho defisiénsia mentál no kazu jornalista ida ne’ebé hetan agredidu hosi ajente polisiál ida iha Díli.

Timor-Leste refere moos iha kapítulu ne’e kona-ba  Indonézia ne’ebé AI nota nomeasaun ba  ministru koordenadór Assuntu Polítiku no Seguransa jenerál Wiranto, " ne’ebé indikadu ba krime kontra umanidade" komete iha Timor-Leste.

Estudu ne’e rekorda, katak  vítima hosi gravé violasaun ba direitu umanu ne’ebé komete durante okupasaun  indonézia kontinua ezije justisa no reparasaun.

Iha kontestu seluk, estudu ne’e rekorda katak  espulsaun ba majistradu internasionál iha finál 2014 "kontinua dififikulta julgamentu ba indivídu sira ne’ebé  indikiadu ho krime gravé".

AI refere moos, ba kazu ativista ida hosi ONG Yayasan HAK  ne’ebé  hetan ameasa hasai  t-shirt ida ho fraze "Free West Papua" durante vizita Prezidente indonéziu nian iha Díli, Joko Widodo, no polísia "ameasa sei  detein ativista sira seluk ne’ebé organiza protestu" iha loron vizita.

Relatóriu ne’e moos refere ba iha kazu jornalista na’in rua ne’ebé hetan  julgamentu tanba difamasaun no  iha estudu ida ne’ebé  konfirma katak tolu hosi kada feto na’in lima sai violénsia seksuál ka fízika.

Organizasaun ne’e rekorda katak iha maiu tinan kotuk  Governu kria grupu traballu ida hodi halo implementasaun ba rekomendasaun hosi Komisaun Akollimentu, Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR), emite iha 2005 no barak hosi sira kontinua aplika.

SAPO TL ho Lusa

Sem comentários: