quarta-feira, 22 de fevereiro de 2017

Tasi iha Importánsia ba Diversifikasaun Ekonómika Timor-Leste

DÍLI, (ANTIL) - Primeiru-ministru, Rui Maria de Araújo hateten, governu Timor-Leste (TL) organiza semináriu konjuntu ho Embaixada Amérika iha TL hodi rekolla matenek no koñesimentu hodi ita bele estebelese Autoridade Marítima bazea ba Planu Estratéjiku Defeza Nasionál ne’ebé governu hala’o ona liuhusi konsulta naruk ida.

Ba profisionál komunikasaun sosiál sira iha Ministériu Defeza, Fatuhada, Díli, Kuarta (22/02) katak iha polítika ne’e nia laran, iha mós komponente importante ida dehan Autoridade Marítima, Autoridade Marítima ne’e mak depois sei haree oinsa atu halo vijilánsia iha ita-nia Zona Ekonomia Ekskluziva (ZEE) nomós ita-nia fronteira marítima embora ita seidauk define, seidauk iha definitivamente maibé ita presiza prepara ita-nia aan ona.

“Durante ne’e hanesan ita hatene, iha F-FDTL iha Forsa Navál, PNTL iha Polísia Maritíma. Autoridade Marítima ne’e buat separadu ida para depois nia bele kordena forsa sira ne’e hotu para bele halo implementa seguransa iha tasi,” hatete xefe governu sestu konstitusionál ne’e.

Tanba ne’e mak, tuir nia, liuhusi semináriu ida buka hatene oinsa nasaun sira seluk tanba ita-nia konseitu estratéjiku halo no aprovadu ona tanba ne’e ita presiza estabele planu estratéjiku nasionál, entaun semináriu ida ne’e halo atu rekolla tan matenek, rekolla tan koñesimentu ho nasaun sira seluk atu nune’e ajuda estabelese ita-nian (Autoridade martítima).

Xefe governu ne’e reforsa, governu tau prioridade ho estabelesimentu Autoridade Marítima tanba ita hatene katak ita-nia país ne’e ita-nia superfísie tasi boot liu dala lima husi ita-nia superfisie rai.

Durante ida ne’e, ita seidauk iha kapasidade oinsa atu mantein seguransa iha tasi laran, halo vijilánsia liliu ba peska ilegál, ba posibilidade iha kríme sira seluk hanesan tráfiku sasan, tráfiku ema ninian ita seidauk iha embora ita-nia Forsa Navál no Polísia Marítima durante halo hela serbisu balun ona maibé tanba tasi ne’e boot, depois ninia importánsia ekonómika ba ita-nia rain entaun ita presiza foti medidas barak liutan atu lori seguransa ba ita-nia tasi.

“Hanesan ita hotu hatene durante ne’e governu ko’alia kona-ba diversifikasaun ekonómika entaun tasi ne’e fatór importante ida mós hodi diversfika ita-nia ekonómia. Tasi mós iha importánsia ekonómika ba ita-nia rain,” nia reforsa tan hodi konklui.

Iha fatin hanesan, Embaixadora Amérika ba Timor-Leste, Karen Estanton hateten, Estadus Unidus iha interese permanente ba dame, prosperidade, no seguransa iha rejiaun Ázia-Pasífiku. No tanba rejiaun ida ne’e barak liu maka hale’u husi oseanu no tasi, sira tau prioridade aas iha manutensaun teritóriu marítimu ida ne’ebé seguru no ho seguransa di’ak.

Parseria entre Estadus Unidus no ninia aliadus no belun sira iha rejiaun ajuda ona hodi manten rejime marítimu ida seguru no ho seguransa garantidu ne’ebé sustenta ona prosperidade no kresimentu ekonómiku iha rejiaun tomak no fasilita fluksu rekursus no komérsiu liu husi kanais vitais Ázia nian.

Ida ne’e maka responsabilidade husi nasaun hotu ho teritóriu marítimu hodi kontribui ba seguransa iha domíniu marítimu. Bainhira parte hotu serbisu hamutuk de’it maka sei bele hapara no prevene konflitu no proteje rikeza rekursu naturál sira.

Enkuantu Timor-Leste buka hodi define no hametin ninia teritóriu marítimu, Estadus Unidus hakarak halo parseria ho Timor-Leste hodi hasa’e nia kapasidade hodi asegura nia teritóriu husi entidade sira ne’ebé halo atividade ilegál sira hanesan tráfiku umanu ka tráfiku merkadorias ilísitas, peska ilegál, no eplorasaun iha teritóriu tasi ne’ebé la monitoriza komete  husi atividade kriminal sira seluk.

Nia hatutan mós katak governu Estadus Unidus iha interese diretu iha dezenvolvimentu autoridade marítima ida ne’ebé efetivu no sustentavel. Autoridade marítima ida ne’ebé klaru sei fasilita instituisaun sira Timor-Leste nian hodi proteje di’ak liu tan imi nia interese marítima no asegura kondisaun nesesáriu ba dame no prosperiedade.

Tanba ne’e maka Embaixada Estadus Unidus halo ona parseria ho Gabinete Primeiru Ministru hodi lori ofisiais Guarda Kosteira E.U.A. nian mai iha Timor-leste atu apoia dezenvolvimentu autoridade marítima ida.

Atividade sira hanesan semináriu ida ne’e, atividade kooperasaun seguransa Forsa Navál Estadus Unidus no Komponente Navál F-FDTL, no ponte-kais foun planeadu ba Unidade Polísia Marítima hatudu kompromisu Estadus Unidus nian hodi apoia parseiru valiozu ida atu alkansa ita nia interesses seguransa ne’ebé ita kompartilla iha rejiaun.

Iha parte seluk, Major Jenerál F-FDTL, Lere Anan Timur afirma liuhusi semináriu ne’e Timor-Leste bele manan esperiénsia husi péritu sira, hanesan Amérika.

“Ita-nia rikusoin iha rai laran, ita presiza proteje. Kondisaun, primeiru, ita tenke prepara rekursu umanu ne’ebé kapaz no kompetente hodi serbisu iha área ida ne’e. Segundu, kondisaun materiál atu nune’e ema sira be serbisu ne’e bele kumpre didi’ak nia dever no nia misaun,” nia konklui.

Informasaun ne’e, bele asesu mós iha link ne’e: http://antil.tl/tl-eua-organiza-seminariu-kona-ba-autoridade-maritima/ (Jornalista:Rafy Belo/Editor : Alberto Alves)

Foto: Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo bainhira entrevista ho jornalista sira husi media imprensa no elektrónika. Foto espesiál

Sem comentários: