domingo, 2 de outubro de 2016

TIMOR OAN 570 KONA HIV-SIDA, 67 MATE


Hahú husi fulan Janeiru to’o fulan Marsu, tinan 2016  ne’e, Timor oan ne’ebé mak afeta ona moras HIV-SIDA hamutuk  570,  no ema nain 67 mak mate ona.

Nune’e  husi  númeru moras  refere afeta  barak liu ba feto no mane ne’ebé mak idade 25 to 45 atinji 59%, depois idade  15 to’o 25 iha 29%.

“Atu dehan  katak, komisaun la servisu kona-ba dadus, komisaun só hetan dadus  liu husi Ministeriu Saúde (MS), tanba  ne’e partensia MS nian, ne’ebé númeru moras  ne’e hamutuk 570, depois mate agora aumenta ba 67 ona, ne’e mak ita konsege detekta,”esplika Sekretariu Ezekutivu,  Comissão Nacional Combate HIV-SIDA-Timor Leste, Daniel Marçal, ba jornalista iha nia servisu fatin Praia dos Coqueiros Dili, Kinta (29/09).

Kona-ba númeru moras HIV-SIDA iha kada Munisípiu? Daniel Marçal hatan,  Munisípiu   ne’ebé mak barak liu husi moras HIV  ne’e,  data seidauk  kompletu. Maibe barak  liu mak Dili,  Bobonaro, Suai, Baucau, Oecusse,  Ermera, Aileu, no Munisípiu ne’ebé la mensiona mos iha hotu kazu HIV ne’e.

Nia hatutan,  maioria moras  ne’e daét mai husi relasaun seksual ho ema  ne’ebé mak afeta virus HIV,  depois daet mós husi ran, mai husi droga barak liu. Droga ida sona  ne’e,  iha Timor iha ona indikasaun, depois  mai mós  husi tattoo.

Atu kombate HIV-SIDA daet ba komunidade, Daniel Marçal dehan, komisaun nia  politika  mak sosializa nafatin informasaun HIV-SIDA ba ema hotu, la’os ba grupu ida deit.  Tanba  haree ba potensia transmisaun  HIV ne’e ema hotu-hotu iha risku atu ki’ik ka bo’ot riku ka kiak tenki hatene informasau kona-ba moras HIV-SIDA  ne’e.  Atu hatun stick diskriminasaun  ne’e mak  komisaun agora asesu maka’as  oinsa atu hatete buat los ba ema.

“Agora ita haree númeru moras HIV sa’e mos oituan, tanba ema balun hatene ona halo relasaun seksual arbiru ita bele hetan moras  HIV. Uluk nia halo, maibe agora nia haree maibe nia komesa tau-tauk hela. Ema balun uluk labele kontrola a’an, maibe agora hatene informasaun atu halo relasaun seksual mos tauk hela,”subliña Daniel Marçal.

Moras HIV-SIDA ne’e ho karakter ida la hanesan ho moras seluk. Tanba moras ne’e kuandu kona ona ema ida, laiha aimoruk atu kura, no lalais deit ema ne’e sei husik mundu alias mate. Maibe ema barak la dun preokupa ho kestaun ne’e hodi ‘matan delek’ tan ba substansia husi moras ne’e rasik.avi  

Jornal Nacional

Sem comentários: