quinta-feira, 22 de setembro de 2016

Advogadu Madalena Hanjam Husu Tribunál Halakon Kastigu


DILI, (ANTIL) – Ekipa advogadu arguida eis Vise Ministra Saúde, Madalena Hanjam iha alegasaun defeza finál, husu ba Tribunál Distritál Dili atu absolve (halakon) kastigu komarka tinan 10,  nomos indeminizasaun (multa), tanba alegasaun Ministériu Públiku la fundamentu.

Alegasaun defeza ne’ebé lé hosi advogadu Madalena Hanjam, Nuno Morais Sarmento,  argumenta, sasin defeza sira ne’ebé aprejenta antes ne’e, hanesan eis Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no Mari Alkatiri, eis Ministru Saúde, Nelson Martins komprova katak, kama ne’ebé fornese ba Óspitál nesesariu hodi hatan ba moras malária no dengue iha momentu ne’eba.

Sesaun intervalu, advogadu Hanjam, José Guterres ba jornalista sira esplika, nia husu ba tribunál atu halakon pena nomos multa ba sira nian kliente, ho razaun fundamentu mak projetu sosa kama ba hospitál hodi hatan ba situasaun urjente.

“Ami-nia parte husu absolvizaun, signifika nem pena nomos multa tanba, la koresponde ba faktus no sasin ne’ebé parte defeza aprejenta ba tribunál”, katak nia.

Julgamentu ne’ebé komesa tuku 14.30 to’o 16.30, hahú uluk defeza hosi parte arguida Madalena Hanjam. Tribunál deside tama sesaun intervalu hodi kontinua iha tuku 18.00 ho sesaun defeza finál hosi arguida Emília Pires.

Alegasau hosi ministériu públiku ne’ebé lé hosi prokuradór Angelina Saldanha, Jacinto Babo no Lídia Soares iha Tribunál Distritál Dili, Tersa (20/9), konsidera arguida sira-nia hahalok  hamosu prejuízu ba estadu ho osan $183.000.

Ministériu públiku mos konsidera arguida sira viola prosediamentu kona-ba aprovizionamentu ne’ebé vigora tanba, la-kumpri kritéria sosa materiál ne’ebé la’ós kategoria emerjénsia. Hirak ne’e, estadu lakon le’et osan $283.000.

Julgamentu ne’ebé hahú iha loron 5 fulan-Outubru 2015, ho deklarasaun sasin 23 ne’ebé aprezenta iha tribunál, ministériu públiku konsidera no prova katak arguida sira viola lei kodigu penál artigu 274 ne’ebé ko’alia kona-ba administrasaun danoza, no artigu 299 ko’alia kona-ba partisipasaun ekonomika.

Ministériu públiku alega arguidu Emília Pires, nu’udar eis Ministra Finansas tanba komete irregularidade hodi asina projetu sosa kama ba kompañia ho naran Macs Metal Crafts ne’ebé ka’er hosi nia kaben.

Alegasaun ministériu públiku mos haktuir inspesaun ne’ebé halo hatudu, kama balun laiha kualidade no laiha ema tekniku mak hatene oinsá atu halo manutensaun ou hadi’a.

Nune’e mos, proposta sosa kama la-tama kategoria emerjénsia. A’at liu mak kama ne’ebé sosa laiha espasu atu tau iha HNGV.

Proposta ne’e tuir deklarasaun sasin ne’ebé ministériu públiku alega hatete, arguida Madalena Hanjam halo kontratu ho kompañia liu-hosi fax (short for facsimile).

Akuzasaun ne’ebé antes ne’e lé sai iha tribunál hosi ministériu públiku hatete, loron 9 Fevereiru 2011, Madalena Soares haruka karta VMS/PM/11/50 ba Primeiru Ministru atu husu fundu audisionál ida ministériu saúde ba alojamentu no alimentasaun médiku Kubanu sira ho totál $600,000 ba unidade kardiolojia no hematolojia $400,000 no kama ortopedika 100 ho $400.000.

Primeiru Ministru despaisa oinsá pedidu ne’e haruka ba Ministériu Finansas iha fulan hanesan, liu-hosi ofisiu No. 203/GPM/II/2011, arguida Emília Pires simu informasaun despaisu hosi Primeiru Ministru.

Loron 29 de Marsu 2011 arguida Emília Pires liu-hosi ofisiu 104/GMF/III/2011 fó pareser kona-ba pedidu audisionál orsamentu formula hosi arguida Madalena Soares, fó hanoin atu aprova pedidu liu-hosi fundu rezerva kontinjénsia.

Iha loron 29 Marsu de 2011, liu-hosi ofisiu 0312/GPM/2011, Primeiru Ministru aprova kedas pedidu hamutuk $1.300.000,00 iha rezerva kontijénsia nian atu selu alojamentu no alimentasaun médiku Kubanu sira nian, unidade sira kardiolojia, hematolojia no akizasaun kama ortopedika 100.

Akuzasaun ba arguidu sira tuir artigu 274 ne’ebé ko’alia kona-ba administrasaun danoza, alinea 1 esplika, ne’ebé, kuandu iha obrigasaun atu fó-destinu ka administra ema-seluk nia interese, servisu ka bem patrimoniál, maski nia mós sosiedade ka pesoa koletiva ne’ebé soi interese, servisu ka bem sira-ne’e nia sósiu, hamosu prejuizu patrimoniál signifikativu ekonomikamente tanba nia viola intensionalmente regra kona-ba kontrole ka jestaun ka aktua ho violasaun grave ba devér kona-ba nia funsaun, sei hetan pena prizaun tinan 1 to’o tinan 4.

Alinea 2 hatete, bem, interese ka servisu referidu iha númeru anteriór estadu, pessoa koletiva ho utilidade públika, kooperativa ka asosiasaun populár nian karik, ajente sei hetan pena prizaun tinan 2 to’o tinan 6.

Aliena 3 hatutan, pena sira-ne’e sei aplika mós ba ema ne’ebé halo ninian ka husik ema-seluk halo ninian, ilejitimamente, koiza ne’ebé nia bele fó-destinu tuir de’it finalidade ne’ebé ema ne’ebé administra ema-seluk nia patrimóniu tenke tuir.

Artigu 299 ko’alia kona-ba partisipasaun ekonomika, alinea 1 hatete, funsionáriu ne’ebé tenke intervein iha kontratu ka operasaun ka aktividade seluk, tanba kargu públiku ne’ebé nia kaer, no aproveita kondisaun ne’e atu hetan ba nia ka ba ema-seluk, diretamente ka hodi ema-seluk, vantajen patrimoniál ka, oin naran ida, partisipasaun ekonómika ilísita, no, nune’e, hamosu prejuizu ba interese públiku ne’ebé nia tenke administra, fiskaliza, defende ka realiza, sei hetan pena prizaun tinan 2 to’o tinan 8.

Alinea 2 hatutan, kuandu konduta ne’e hamosu ba estadu prejuizu a’as-liu dolar Amerikanu 10.000 sei aplika pena prizaun tinan 3 to’o tinan 15.

Arguida sira hetan asisténsia legál hosi advogadu privadu Timor-oan nain rua, Pedro Camões ho José Guterres no advogadu estranjeiru nain rua hosi Portugal.

Julgamentu ne’e partisipa hosi arguida nain rua, inklui família nomos públiku ne’ebé durante ne’e akompaña prosesu. (Jornalista: Rita Almeida/Editor: Otelio Ote)

Foto: Advogadu Madalena Hanjam, José Guterres bainhira halo intervista ho jornalista sira iha Tribunál Distritál Dili, Kinta, (22/9). Foto ANTIL/Rita Almeida

Sem comentários: